Are you the publisher? Claim or contact us about this channel


Embed this content in your HTML

Search

Report adult content:

click to rate:

Account: (login)

More Channels


Showcase


Channel Catalog


Channel Description:

Oled jõudnud kirgliku käsitöölise blogisse! Teemad, milles võid lugeda ja inspiratsiooni leida ulatuvad peenest pitsikudumisest taaskasutusmaterjalist ehete tegemiseni.*I´m a passionated artisan! Love traditional lace knitting, crocheting and jewelry making. Welcome to my craft blog!

older | 1 | (Page 2) | 3 | 4 | .... | 8 | newer

    0 0

     Nonii, kas ja miks käsitööettevõtlusega tegelema hakata, sai arutletud, FIE ja OÜ plusse-miinuseid ka vaetud. Täna pidin siis rääkima, mida on vaja silmas pidada kui tahad aus kodanik olla ja oma äri legaalselt ajada. Võib ju ka mittelegaalselt, aga ma ei tea, mis mõnu on ebakindlust tunda ja olla kergesti hirmutatav või siis müüa vaid vahendajate kaudu (kindlalt väiksem tulu), vältida näiteks enda kontaktide andmist kartuses, et maksuamet muidu sööb ehk ära. Otsustasin alustada võimalikul lihtsamal moel ja FIEna end registreerida, litsentse jms ei vajanud. Mehe nimel olnud FIEndusest kandsime suurte segaduste saatel enamuse minu nimele üle ja lahti ta läks!

    Kui oled otsustanud, kas OÜ või FIE, siis otsusele peaks järgnema registreerimine Äriregistris. Paari aasta eest ma seda tegin, aga no tõesti ei mäleta enam, kustkaudu ja kuidas ja palju oli riigilõiv täpselt. Tõenäoliselt toimetasin www.eesti.ee e kodanikuportaali kaudu, sest sealtkaudu saab kõik vajalik tehtud. ID-kaart ja kaardilugeja on vaid vajalikud.

    End registreerides satud sa sellise vahva asja otsa nagu EMTAK ja sellest mööda ei saa kuidagi.  Tegevusala ja koodi valides ma mäletan, et hoidsin mitmel korral kahe käega peast kinni, kerisin hiirega siia ja sinna, aga midagigi tuli ju välja mõelda. Põhitegevusala peab olema koodiga kirjeldatav! Ma jõudsin mõttetegevuse, filosofeerimise ja muidu hiireviristamise käigus selleni, et kõige paremini minu tegevust üldnimetusega kokku võttes on see 90031 kunstialane loometegevus (EMTAK 2008), kõik muu võib sinna juurde käia kui kõrvaltegevus. Tänaseks on küll nii, et kui rahanumbreid vaadata, hakkab mõni kõrvaltegevus varsti põhitegevuse mõõtu võtma.



    Äriregister on muidu hea ka selle poolest, et sealt saab aeg-ajalt vajalikku teavet ja näiteks võimalike konkurentide majandusaasta aruandeid raha eest lugemiseks osta jms. Äriplaani kirjutades või muidu suuri mõtteid mõlgutades on vaja läinud.  Teine register, mida ma ka kasutan nt koostööpartnerite tausta uurimiseks, on kreedix inforegister, millesarnaseid on teisigi. Selle kaudu ma vaatan muuseas kas ollakse võlnikuna kirjas. Võlgnike registrisse kuulumist ei soovi muidugi kellelegi :-) (vahepõikena, mäletate, kuidas ma kirusin Maksuametit eelmisel aastal- kahepäevase sotsmaksu tähtaja ületamise eest oli mulle kirjutatud 5sendine võlg. Võla maksin otsekohe selle avastamisel, andes pangale riiklikult tähtsa ülekande eest 16 senti teenustasu. Maksuamet suhtus minusse hoolimata vaid kahepäevasest ja viiesendisest pidurist kui kurjategijasse ja hoidis nii sotsmaksu- kui tulumaksutagastust kauem kinni. Esimest kohe mõnuga juunikuuni. Nii et võlglase elu, lisaks häbile, ei ole ka muidu lihtne :-)) )

     Käsitööd tehes on alati kasulikum seda ise, otse müüa. Jamamist on, aga nii jääb raha rohkem kätte ja suhtlemine oma asjade tarbijaga võib olla muuhulgas väga armas ja mõnus. Kõige soodsam ja absoluutselt kõige mugavam on enda töid müüa üle interneti. Lõpptarbijale müük on jaemüük ja müüd sa siis poes, kusagil mujal või internetis, sul peaks olema Majandustegevuse Registris registreering. See on esimest korda tehes riigilõivuga, edaspidi peab igal aastal enda andmeid kinnitama või värskendama, siis tasuta. Uskumatult kohmakas ja mitte-silmasõbralik on see andmebaas, aga kes ütles, et kõik peab elus lihtne ja ilus olema?

    Nii, kui sa juba müüd ja oled enne alustamist kenasti Äriseadustiku läbi lugenud, siis oleks viimane aeg tutvuda Võlaõigusseadusega ja Kaubandustegevuse seadusega näiteks. Viimasesse kirjutati 2008ndast sisse punktid ka internetis kauplemise kohta. Sellest aga järgmisel korral.

    Said esmased registreeringud kõik nüüd mainitud? Kes on värskelt end "riigile üles andnud" võib julgesti täiendada.


    Ma olen natuke enda lubaduste andmisega õnnetu. Tahad parimat, aga läheb nagu alati- ei õnnestu neid pidada ja siis nad poovad vaikselt ja tekitavad süütunnet. Eelmisel neljapäeval ei jõudnud ma nipinurgatamiseni ja... no ei ole hea olla. Sel neljapäeval olen end jälle öösse kirjutanud. Vaatan, kas suudan sõna pidada ja end edaspidi rohkem distsiplineerida.

    0 0

    Kliendiga suhtlemine võib olla mõnus ja südantsoojendav tegevus, olen seda korduvalt rääkinud. Kui Egle soov minu postkasti saabus, oli selge, et ta on väga tore ja teadlik sallisoovija. Minu rõõmuks ka tulevane pruut (oi, mulle nii meeldivad pruudid, kes oskavad ka rahvustraditsiooni hinnata ja enda kaunisse päeva miksida!)  
    Aitäh Eglele, et ta oli nõus ka oma tähtsa päeva pilte jagama. Fotograafiks oli Eduard Laur, kelle töid vaadates tundub maailm ainult ja ainult imekaunis paik olevat!  Palju õnne ja pikka iga Egle ja Indreku abielule!


    0 0

    Täna juttu ei tule, viirus on kallal. Sedapuhku mitte arvutil, vaid minul. Üle aastate olen palavikuga sirakil, nii uskumatu kui see ka pole. Korralikult kohe.  Kes nipinurka ootasid, sorry, ei jaksa!
    Väikese võlana mu tihekoes mobiilikott valmis kujul:



    0 0

    Ahoi! Kuigi kergelt ei läinud, on haigus seljatatud ja olen taas reel. Kirjadele vastuste ootajate ees veelkord suured vabandused!

    Tänase päeva kõige rõõmsam hetk oli, kui sain Karelt kirja, kus ta näitas salli, mille kudus Pulmasalli mustri järgi. See oli nii armas ja tore hetk, vaadake ise, kui jõuline ja kena tema tehtud sall sai. Värv annab asjale veel eraldi vunki juurde, eksole... Mulle teeb siiralt rõõmu, kui on neid, kes võtavad vaevaks mu mustreid kududa. Tunnet ja tänulikkust ei oska päris sõnadesse panna, aga see ON midagi erilist!

    Kudus ja pildistas Kaire Pihelgas, muster Reesi Pulmasall
    Ja tänane teine pilt on küll minu kootud sallist, kuid pildistatud hoopis fotograaf Mark Raidpere poolt ning professionaalse modelli ja meigiga. Just-just, see on ajakirjast Käsitöö, mis värskelt ilmunud ja milles on kokku kolme rikkaliku kompositsiooniga salli  mustrid. Ärge maha magage, kui otsas, siis otsas! Ruttu poodi!  :-)
    Ajakiri Käsitöö, kevad 2013; foto: Mark Raidpere. Pildil Reesi sall Muhu Suvi


    0 0
  • 03/11/13--05:08: Lõngaluksust
  • Häid uudiseid tuleb rääkida kohe, nii ma olen ikka mõelnud. Pealkiri tähendabki just seda, mida pildilt näed- kohale on jõudnud lõngad, mida pikalt otsisin ja siis ootasin. Idee oli leida sobiva hinnaga lukslõnga, mida sallikudujad saaksid nautida ja mille soetamiseks ei peaks ärilises mõttes kümmet hiina imet tegema...

    Pildil siis loodusvalget ja lumivalget tooni peened pitsikudumiseks ideaalsed lukslõngad, igas natuke kašmiiri ja kahekordses ka omajagu siidi. Kahekordse juures meeldib mulle eriti see, et lõng on õrn ja pehme kui meriino, aga ei mingit stretšimist ega venimist nagu meriinol. Tegelikult kui aus olla, ei saaks ikka niimoodi võrrelda, sest siidisisaldus annab lõngale täiesti oma nüansi ja see on super. Ja tegelikult ei kehti siinkohal ka vanasõna, et üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna- nende lõngade puhul ei ole pilt ega sõnad piisavad kirjeldamaks lõngarõõmu.

    Kuna saadetis on nii värskelt kohale jõudnud, siis ei ole ma veel neist uutest kududa jõudnud, kuid kogemuse põhjal julgen nad väga headeks pitsilõngadeks hinnata. Ma otsisin just sellises jämeduses lõngu, mis oleks head Haapsalu salli kudumiseks (ikka see sõrmusetesti teema) ja ka kolmnurkrättideile. Too parempoolne 10%lise kašmiiriga lõng just selleks mul plaanitud ongi (annab kvaliteedilt ja ühtluselt Raasikule silmad igati ette, ei mingit katkemisohtu jms).

    Kallis kuduja, ole lahke, kostita end uute lõngadega! Ma olen üsna veendunud, et 2/28 jämeduses siidi ja kašmiiriga lõnga Eestis võib vast leida ühest poest jaemüügis, kui sedagi... 

    2/28 lõnga pakun lumivalgena ja loodusvalgena,  keskmine sallitäis e 100 grammi lõnga maksab 8.40eurot
    1/15 loodusvalge lõng on soodsam, 100 grammi hind on 6.40

    NB! 2/28 mõõdus siidiga lõng on läbi müüdud! Mõlemad toonid. Ootan soove, nö eeltellimusi uuele kogusele, siis tean, palju taas sisse osta. Ikka meilile liina.rees@gmail.com

    Lõnga saab nii Eesti Posti pakina (3.10) kui Smartposti saadetisena (2.79), homme 12.märtsil Tallinna kesklinnas ka käest kätte pärast kella kahte. Lõngasoove ootan meilile liina.rees@gmail.com ja kes ees, see mees (esimene lõngapartii on ainult seitsmekilone).



    0 0
  • 06/28/13--05:09: Suvetervitus!
  • Ma tean, et oma käitumisega viimasel poolel aastal olen olnud suur mõistatus. Kirjutamine ei tule välja, üritustele ei jõua, koolitused lõpetasin ära ja sõpradegagi on suhtlemine aeg-ajalt kui raske töö. Mis siis juhtunud on?  Kuna pea iga nädal pean mõnele neist küsimustest vastama, siis arvan, et oleks aus avaldada põhjus, miks üks lobamokast ja internetisõbrast käsitööline järsku kui musta auku kadunud on.

    Ma nimelt olen seisus, mille puhul võiks Eesti (multi)filmiklassikat tsiteerides öelda: "Haudumine nõuab vaikust ja rahu!" Kes mind hiljuti näinud on, teab ka, et too haudumine on välja tulnud küll ja küll ning keskkoha ümbermõõduks on enam kui meeter. Jah, ma ootan beebit ja sellega on tõesti aasta algusest saadik olnud nii palju tegemist, et kõik muu olen lükanud kõrvale. Mõned asjad, õigemini paljud, päris raske südamega. Mitu kuud sõna otseses mõttes magasin maha ja veel paar kuud olen säästurežiimil, siis peaks pisikene piiga olema valmis meiega ühinema ja ma saan mingi aja möödudes taas endaks tagasi.

    Tänan kõiki, kes on kannatlikult mu viivitamised, edasilükkamised ja äraütlemised talunud! Meilikastis toimunud vaikelu pärast on piinlik veel kaua...  Tellimustööd võtan ette vaid sel juhul, kui tähtaeg saab olla täiesti määramata. Hetkel lõpetan neid, millega plaanisin ühele poole saada kevadel. Aga muidu võiks öelda, et elu on lill! Kaunist suve kõigile ja ärge mind päris maha veel kandke!

    Foto: Victoria ja Alberti muuseum


    0 0
  • 07/24/13--02:03: Beebitekid
  • Kuninglik beebi on saabunud ja kohaselt kuninglikku pitsi mähitud. Väga kaunis ja armas uudis, kas pole.

    Foto: http://www.morefm.co.nz
    Minu beebi tunneb end ka "kuninglikult" ja keerab iga paari päeva möödudes end ruumikitsikusest hoolimata uutpidi. Jäänud ongi veel loetud nädalad ja tema tulekuks oleme peaaegu valmis. Tänan kõiki, kes on annetanud enda pisikestest jäänud asju- see käib igati mu põhimõtete järgi ja ma olen tänulik! Hetkel on nii, et vaja veel pisut uut mööblit muretseda, tuba ümber tõsta ja voodi väikesele kokku panna, siis on tõesti kõik valmis.

    Tegelikult arvas minu "kuninglik" juba mitmeid nädalaid tagasi, et tema tuleb siis, kui tahab. Kuna oli ikka tõesti vara, siis arstirohtudega rahustasime organismi maha, rikkusime tema plaani täiesti ära ja ta jäi ootele. Kui beebitekkidest juttu juba tuli, siis sel puhul olin just tellimuste kudumisest vaba ja alustasin beebitekki vaikselt mõeldes ja sisendades, et sina, pisike, ei pea mitte enne ilmale tulema kui kena tekk valmis saab. Valisin ja mõtlesin siis kaua, sest ta jääb mu viimaseks beebiks ja tahaks, et tekk on äge ning alustasin Muhu-Kihnu-megamiksiga, kus vardad 1.5mm ja kudumist oleks olnud enam kui saja tunni jagu. Mustris ikka kaitsvat ristimärki ja punast sees...

    Täna, kui mul oleks aega taas beebitekk kätte võtta ja võiduka lõpuni kududa, olen ma aga nagu siga lõhkise küna ees- tahe on suur, aga liha nõder! Käed nimelt on nii paistes, et ei ole isegi lusikat lihtne sõrmede vahel hoida, saati siis peenikest varrast raskevõitu villase kudumiga. Pitsi, seda jah saab piiratud tundidel õhtupoolikul kududa kui valu ja pakitsus järgi annavad, aga kahevärvilist mitte eriti. Ring-paar ja jälle omadega õhtal. Nii et... hädas olen. Eelmiste lastega on olnud pigem see mure, et jalad paistetavad, aga seekord siis nõndamoodi. Kuigi aega veel on, tuleb hoopis nii välja, et mina pean oma kavalast plaanist taganema ja vaat et titelt tüssamise eest vabandust paluma. Aga kui tekk valmis saab, on ta äge. See on kindel :-)


    0 0
  • 08/14/13--23:58: Haapsalu Pitsipäev tulekul
  • Sõbrad, ärge siis unustage 25ndal samme Haapsallu seada! Pitsipäev ju tulemas! Käsitööseltsi lehel täpsemalt...

    kuulutus www.haapsalusall.ee lehel


    0 0

    Peaaegu aasta olen ma olnud säästurežiimil, seda nii internetis käimise kui käsitöise info tarbimise poole pealt. Nüüd, suve lõppedes muutusin aktiivseks, kuna Pitsipäev erutas mind ja asusin taas "liinile". Nõnda sattusin lugema Kristi Jõeste blogis postitust, mis tekitas minus nii nagu ka paljudes teistes mõtete laine. Kuna mõtted tundusid nii isiklikud ja neid oli palju, siis arvasin, et miks mitte kirjutada neist hoopis siin, omal "seinal". Olgu hoiatuseks, et postitus on pikk ja väga subjektiivne :-P

    Ega algakski vast tema mõttelõnga lõpust. Tsiteerin: Ma tean, et hirmutan selle jutuga inimesi. Väike šokiteraapia ei tee paha. Kes siis veel meie pärandit kasutada võib kui mitte meie ise? Aga enne tuleks õppida, või siis piirduda oma kodu seintega.

     Nii nagu enamuse muude mõtetega Kristi blogipostis, nõustun ma sellega. Ainult et... see viimane seal mõttelõigus. Kui me saame öelda, et kirjastatud mõtted ja tõlgendus rahvakunstist on avalik info, mis isikust justkui pisut kaugenenud ja läbi töötatud toimetajate-korrektorite ja jumal teab kelle poolt, siis ma usun, et paljud nõustuvad minuga kui väidan, et blogi- see ongi osake inimesest, osa tema "kodust" ja nagu uuele ajastule kombeks- kuigi väga isiklik, siis ometigi avalik. Me kutsume blogi kaudu inimesi justkui omasse maailma ja kui meie maailma on hetkel hõivanud katsetused rahvakunsti tõlgendamisel ning ideede näppimisel ja me oleme otsustanud seda jagada, siis nii see välja just paistabki. Ei saa keelata blogida harimatutel, labastel, kurjadel ja pahataktlikel inimestel, saab nende blogide lugemisest vaid hoiduda. Selle viimase lausega ma ei pidanud silmas üldsegi mitte käsitööblogisid, sest ma jätkuvalt usun, et kui inimene võtab aega midagi oma käega tegemiseks, ei saa ta olla halb või päris rumal. Mina enda esimese blogi, mida ei pidanud sõltumatus keskkonnas, palusin kustutada. Just seetõttu, et sealsed katsetused, mõtted ja tööd, mis aastate taha jäid, võisid olla kroonika ja  näidata mind kui arenevat käsitöölist, kuid ei läinud kokku enam praeguse minaga. Blogimine on suure pildi mõjutamine- see väide on tõene ja kui ma päris ausalt ütlen, siis pooleteise-paari aasta eest tabasin end järsku kramplikult hetkelt, et ei julgegi enam midagi öelda, sest blogil on palju lugejaid ja ma tunnetasin vastutust, milleks ehk tol hetkel ei olnud valmiski. Samuti mõtlesin ma enne koolitustega alustamist väga-väga hoolega ja pikalt oma tegevuse võimalikest tagajärgedest ja otsisin iseõppijana tagasisidet ning heakskiitu oma ala meistritelt. Murdsin kohati ka suletud ustest sisse, sest muudmoodi ei saanud.

    Selle viimasega haakub Kristi mõte, et pärimusekandjaid on vähe ja needki ei reklaami end. Tõsi, kuramuse tõsi ja nii kahju, et tõsi! Kelle käest on mul küsida, kui ma olen hobiharrastaja ja näiteks väga kodune inimene? Kelle käest on mul küsida kui ma olen otsustanud mitte omandada akadeemilisi teadmisi vaid ma vajan neid lihtsaid, praktilisi?  Kust ma saan tagasisidet oma tegemistele kui on teada-tuntud tõde, et blogikommentaare sobib kirja panna vaid kiitvaid? Kõik need küsimused olen ma omal nahal läbi põdenud, sest ma ei tahtnud leppida käsitöömaastikul vaid hobitaja tasemega ning mind on alati huvitanud, mis on millegi taga ning lemmik küsimuseks on miks?.

    Kui Haapsalu sallide teemale pühendusin, siis põrkusin niivõrd paljude takistuste ja segadusttekitava info otsa, et tuleb tunnistada- oli ka päevi, kus ma plaanisin püssi põõsasse visata. Ainult suur armastus pitsikudumise vastu ja kirglik suhtumine enese arendamisse olid need, mis aitasid edasi minna. Ikka räägin inimestele sellest, kuidas Viljandis Akadeemia raamatukogus olime koos raamatukogutöötajaga siiralt imestunud, et Haapsalu salli teemal ei ole uurimusi, koolitöid jms kirjutatud. Edasi viis mu tee muidugi muuseumidesse, kuid ka seal oli üllatusi ja vastuseid, mis panid senised teadmised ja ka raamatutarkuse, mis avaldatud, küsimärgi alla ning tekitasid üha uusi küsimusi. Selleks, et internetimaastikul nii tuttav efekt "kes karjub kõvemini, sel on õigus" ei kehtiks, pakkusin Haapsalu Käsitööseltsi rahvale, et nende lehel võiks olla küsimise nurgake, kust vastust saavad kõik. Minu üllatuseks ei ole seda rubriiki kas kasutatud või täiendatud, kuid kui ta oleks olnud olemas minule vajalikul ajal, siis kindlasti leiaks sealt küsimusi, mille oleksin läkitanud otse neile. Üldse on hea meel, et pitsiteema ja salliteema leiab laiemat kajastust, kui aastakest viis-kuus tagasi.

    Mulle jäi väga silma ja südamesse Kristi Jõeste kirjutise seitsmes lõik, mis algab lausega Uskusin seni, et suudan kodukudujaid – neid, kes iseendale või perele koovad – nakatada eeskujuga pelgalt...jne
    Seda lõiku võiks igaüks, kes teab ja tunneb, et temas on peidus rohkemat teadmist, kui hobiharrastajas lugeda enda käsitööalale vastavas kontekstis ja nagu manifesti. Kui sul on, mida anda, ole hea, anna palun!  Praegusel käsitöömaastikul on neid, kes otsivad ja ootavad, palju. Me kõik peame hoolitsema selle eest, et moel või teisel ei katkeks käsitöö tegemise järjepidevus. Leian, et lisaks haritud inimeste murelikule vaatele üldpildi suhtes peame olema kõik valvsad ka selle nimel, et meie põhihariduskoolidest ei kaoks traditsioonilise käsitöö õpetamine üleüldse, et ärieesmärgil rahvakunsti tõlgendamine/ekspluateerimine/lüpsmine ei saaks ainsaks väljendusviisiks, mis lihtinimeseni jõuab. Kristi blogi on võrratu tööriist selle viimase vastu võitlemisel, Saara kirjastuse raamatud ja kohati ajakiri Käsitöö ka. Aga... enamat on vaja! Kui näed blogijat, kellele peaks tagasisidet andma, palun tee seda isegi siis kui sul pole muud kui kriitikat varuks. Ka seda saab  konstruktiivselt esitada. Paku kasvõi soovituse vormis... Jälle kord oma kogemus- mul on hea meel ühe kuduja üle, kes puhtast õelusest kord minu vigadele viitas. Nende parandamine tõi vaid kasu :-)

    Iga tegija peaks suutma endale aru anda, kas ta tahab tegeleda rahvapärimusega autentsel e kopeerimise tasemel, stiliseeritud tõlgenduses või ma´i tea, kasvõi disaineri tipptasemel. Kui sa tead, mida ja miks teed, siis ei pruugi kriitika professionaalilt tekitada vaid trotsi, vaid panna pigem kaasa mõtlema. Miks mitte ka vastu vaidlema. Teha võib muidugi ka lihtsalt rõõmuks, ajatäiteks... Kristi mõte, et käsitööraamatutele ei avaldata Eestis kriitikat jäi eriliselt silma ja kui ma mõtlema hakkan, siis huvitav küll, ei avaldata tõesti, ja miks? Variant A- turg on nii väike, pole lihtsalt tähelepanu vääriv nüanss või piisavalt palju nö tavakasutajaid, kellede hulgast mingi osa häält teha tahaks. Variant B- seda seisu peaksid muutma ja arvustusi jagama justnimelt need, kel teadmisi enam. Mmmm, kui ma hakkan mõtlema, ei mäleta ma ühtegi raamatsoovitust või kriitikat, mida oleksin lugenud/saanud "õppinud" inimeselt. Küll on aga abi olnud Amazonis raamatuostu kasuks otsustamisel sealsetel hinnaguskaaladel ja kommentaaridel.

    Minu ootused Saara kirjastuse kudumisraamatute triloogiale on ülimalt kõrged ja ma tõesti loodan, sealt nokkida ivasid kudumisloo kohta, mis muidu saamata jäävad. Lugenud läbi "Maailma rahvaste kudumiskunsti" tekkis mul näiteks mõtteid ja küsimusi, millisteni ma poleks end uskunud jõudvat. Ostsin siis S.Blacki "Knitting fashion, industry, crafti", kuna R.Rutt´i raamatut ei ole saada või ei suudaks ma selle eest maksta. Ka nii saab end harida, eksole? Autentsete koopiate kudumiseni... ehk jõuan ka kui aeg sealmaal. Ja eelpoolmainitud raamatud ei käi muidugi Eesti kudumisajaloo kohta (kuigi ma olen väga uhke, et enamuses ajaloolistest käsitlustest on mainitud Eesti kui piirkond ära!).

    Panin tähele, et Kristi soovitatud blogidest paljudes kordub sõna "koolitöö". Eks see vist mõjutab palju, kas oled koolitet või mitte, kust teadmisi ammutanud. EKA lõpetanutel on teine silmavaade, mis Viljandi kooli vilistlastel? Või mitte? Kui ma paari aasta eest mõtlesin ja kohati depressisin, et kas ja millist haridust püüdlema asuda, siis üks aastatepikkuse kogemusega ja minu silmis väga lugupeetud käsitööline ütles mulle, et rahune maha ja mõtle, kas seda on sulle vaja ja mida nimelt?. Mõtlen. Siiani... Kui paralleele tuua, siis ma arvan, et harimata inimene võib endaga ise tööd tehes saavutada tulemusi, mida kadestavad ka profiks õppinud (Üldse ei pea silmas ennast, ma olen jätkuvalt pururoheline ja õpipoiss. Ei lähe otse, lähen ringiga.). Sära silmis ja tegemistahe on kohati tähtsamad, selles ma olen küll kindel. Mõelge või muudel loomealadel enda avaldajate peale, kes ei ole diplomeeritud. Viie minuti jooksul suudate välja mõelda vähemasti ühe paduandeka koolitamata muusiku.Raudpolt.

    Üldse, eeskujusid võib leida enda arendamis teel kust tahes. Mulle on väga imponeerinud näiteks mõned rokipeerud; üks  tohter, kes avas erapraksise vaba turumajanduse saabudes ja on karismaatiline ning äärmiselt tore inimene; turundaja, kes on kui veerev kivi ja temale ei saa sammal ka paremal juhul külge hakata ja galerist, kes saatuse kiuste on loonud koha ja omad tooted kui täiesti oma maailma. Üheks inimeseks, kelle mõtted lähevad korda ja kelle isik on kirjeldatav ülivõrretes, on Anu Raud. Ma tahan lõpetuseks kirjutada siia tema read, mida saab lugeda nii otse kui allegoorias kui Kristi Jõeste mõtete jätkuks. Ka niisama, iseolevatena, nii on veel kõige paremgi...

    Valija

    Terve elu justkui otsiks kedagi, ootaks ja vaataks. Justkui otsiks õiget ja õilsat, õiglast ja puhast. Tarka ja tuumakat, tugevat kehalt ja habrashella hingelt. Mõõtmist ja mõtlemist, vaagimist ja valimist. Arvamist ja arutamist, et mis mõõtu mees sa ise oled. Oled justkui jahikoer iluvõlu jahil. Kõnnid enda kõhnaks, ikka otsid ja ootad. Ja siis ühel päeval saad aru, et mis õigus sul elu sees kärsaga songida, endale paremaid palasid kõrvale panna. Kuis võiks ma rõõmsaga minema kõndida ja kurva jätta? Sest ka ju kurbuses ja varjatud valus on oma iluidu. Ja ülepea. Mis iluidu tagaajamine. Kuis võiksin ma noore võtta ja vana jätta. Jätta ehk abivajajagi, jätta hingeilusa, elutarga, kaunilt kõhna ja kortsulise. Ja kui veel edasi mõelda. Ei võiks ju ka meelest minna lasta, oma mõttes ei võiks maha matta maetuid. Sest ega olemas olnud olemisel, olemas olemisel, veel tulemata tulemisel suurt vahet olegi. Sest kunagi olnute näpujälgedest ja vaimumärkidest on ilm rikas. Nüüd korraks mõte nende poole, kes veel olemasolematud, kelle kunagine ilmaletulek alles mõne pilgupaari pinevas kohtumises. Veel sündimata ja vastsündinuid peaks meelde tuletama. Neist on ju eriti oodata ja loota. Kui ikka veel edasi arutada. Kuis võiksin ma lille võtta ja liiva jätta, ei- parem mitte kumbagi peoga puudutada. Või kuis võiksin ma valge võtta ja musta jätta ehk vastupidi. Hall on kõige õigem. Või kui sina parema võtad, kellele kehvema jätad? Ja kehvemat kehvemaks arvates võid talle valu teha ja paremat paremaks pidades võib see jälle üleliia uhkeks muutuda. Või mis sest sinu pidamisest. Ehk on kõik hoopis vastupidi. Ei kedagi või võtta ega võtmata jätta. Ei kedagi või liiga lähedale lasta ega tast päris ära pöörata. Päris üksi pead jääma. Valida ei maksa. Või siiski.... (jätkub)
    Anu Raud, Edasi 1985, 17-august

    0 0
  • 09/05/13--12:12: Tere, väike Mette siin!
  • Eilsest taas kodus ja nüüd on meie peres kolm last. Üks päris suur, teine keskmine ja väike Mette Mae, hetkel neljapäevane. Kõige kergem kandmisaeg, kõige kergem keisrilõige (kolmas), kõige rõõmsamad esimesed päevad. Loodan, et ka edasi saan vaid rõõmustada. Sündis esmaspäeva hommikul, kui päike lükkas korraks Tallinnas pilved laiali.

    Pildil on Mette mässitud tekki, mille kudusin ikkagi ootusaja hädade kiuste. Lõpus ja kiirustades. Siiani ei saa karpaalkanali murede tõttu vardaid hoida, kuid loodan, et see läheb üle. Ka rišeljöötikandiga lina on ekstra talle ning küllap ma neist ka edaspidi kunagi juttu teen.
     Sellel pildil on meie pere papa kaks lemmikut. Mõlemad 3,9 kilo ja tulnud meie perre septembris. Pilli ostis ta eelmisel aastal kui abiellusime ja sel aastal oli kingiks tütreke. Tea, kuidas järgmise aasta septembris perepead üllatada?

    Aitäh, et kannatlikud olite. Loodan peagi taas blogimaailmas tagasi olla. Kui beebi oma päevaplaani ja tingimused on paika pannud, eks siis näeb, kas käsitöö jaoks aega jääb :-)

    0 0

    Oleks kaunis mõelda, et käsitöölise karmi kuid helget teed katavad kuldsed taalrid ja võid määritakse otse vorsti peale...

    Kui nüüd maapeale tagasi tulla, siis soovitan kõigile käsitöötoote hinna kujundamise kohta head, lühikest õppematerjali Pilvebüroolt. Krista võtab kokku kõik vajaliku ja usun, et seda teemat nii selgelt, arusaadavalt ja konkreetselt ei olekski võimalik paremini kirjutada.

    0 0

    Mul on kaks korda tulnud kududa sall väikesele tüdrukule ja mõlemad korrad on olnud erilised. Esimesel puhul oli piiga pruutneitsiks ja selle salliga saab üks kahe-poolene noor preili ristitud. Pruutneitsi sall sai pakki niivõrd kiirelt, et ei olnud aega üleski tähendada. Selle salli omanikule soovin aga helgeid päevi ja palju rõõmu kasvamiseks!

    Mõlemal korral kudusin peenikest kirja, mis minisallile hästi mahuks ja kena oleks. Sall sai 35X100cm suur, see tähendab täiskasvanule tavalise salli mõõtu ja täna pildistades tuli ka pähe, et miks mitte sellised salle kanda, kui suuri ei pea sobivaks. Kanda näiteks kaelasallina. Kootud on ta kõigi reeglite järgi, kuid lihtsalt minina.

    Beebid ja väikesed lapsed on alati kaunid. Ka siis, kui nad polüestrivahtu riietada. Aga kas pole selline siidisegu sall ja pehme, looduslikust materjalist  kleidike veel kaunimad?




    0 0

    Ei saa öelda, et ma ise sellega rahul oleksin, et pole aega siia kirjutada. Hmm...
    Küll olen ma aga rahul sellega, et olen sättinud oma titeradari erksaks ja meil väikese Mettega on suurepärane suhe. Tema kasvab ja mina rõõmustan. Selline tööjaotus siis. Varsti juba neli kuud ja tegemist on täiesti eeskujulikult hea beebiga. Olen õnneseen!

    Tänases sombuses päevas sain pildile paar salli, sest ma ikkagi koon. Olgu, et vähem, aga koon. Ingrid Rüütli kirjaga sallil hakkasid nupud mingist hetkest tunduma lumehelvestena. Ja nüüd ei saa seda pilti üldse erapooletuna vaadata- helbed mis helbed. Igatsus lume järele on lihtsalt nii SUUR!

    Kaunist pühadeaja algust!

    P.S. Pane tähele, kursused on nüüd jälle saadaval. Räägi sõbrale ka!

    0 0

    Eelmise postituse sall sai imekaunile kandjale, kes abiellus aasta lõpul. Palju õnne ja pikka kooselu! Ma olen rõõmus, et pruut andis loa pilte ka siin näidata. Fotograafiks Valmar Voolaid. Talvine pruut, lihtsalt imekaunis, kas pole?

    Foto: V.Voolaid Sall Ingrid Rüütli kirjaga
    Foto: V.Voolaid

    0 0
  • 01/24/14--03:52: Kadunud rätt!
  • Mul on sügavalt kahju, et USA post kaotas ära selle Etsys müüdud räti, mis juba septembrist saadik on olnud siit teel. Lihtne küll, aga käsitsivärvitud lõng, armastusega kootud... Tõenäosus, et saaja või mina seda näeme on vist nullini kahanenud. Post kompenseerib mulle 32 euro võrra väiksema summa. Igatepidi kahju lugu!

    Tilk tõrva siis meepotis ja seda mitte minu süü läbi. Loodetavasti ei ole ta lihtsalt prügimäele jõudnud... Ehk keegi isegi kannab seda seal kaugel maal... Jube kurb on olla!

    0 0
  • 01/31/14--06:37: Beebitekk Mettele
  • Suve lõpus, suure kuumuse kiuste, kudusin kiirustades oma tulevasele beebile tekikest. Ei teadnud ma siis, milline pisike sõbrake olema saab või isegi, mis talle nimeks tuleb. Kõhutitena oli ta väga viisakas ja hoidis emmet, ma tahtsin siis samaga vastata ja tegin ekstra pehme ja malbetes toonides tekikese. Kuigi seda sai kasutada vaid mõned korrad, sügis murdis ju peale, on ta mõnus ja pehme ja õrn nagu Mette isegi.

    Ma tahtsin kududa midagi kiiresti, sest täiesti ootamatult olid mu käed jäänud haigeks. Karpaalkanali sündroom, öeldakse. Mul oli paar kuud kabuhirm, et kui see seisund jääbki püsivaks, on ka mu kudujakarjäär läbi ja naljatasin, et tuleb minna supermarketisse kassapidajaks. Nali naljaks, tegelikult oli hirmus küll, tõsiselt kohe, aga õnneks rasedusega koos lõppes see häda kätega ja muud hädad, mis asemele tulid on kudujasõbralikumad, kui nii saab öelda. Minust sai selline paras arsti-ukse-tagant-teise-taha-mutt lapse tulles. Keegi ju ei anna garantiid, et enne neljakümnendat su keha lapseootuse kenasti ära talub, kuigi muidu võid hästi fungata. Olgu, aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Kudumisest ikka, kudumisest.

    Beebitekikestele on mustreid kindlasti maailmas sadu, aga ma ei hakanud eriti end otsimisega vaevama ja nuputama. Mõtlesin hoopis, et kooks ringselt (vaeva vähem), kooks jämedamast lõngast kui muidu (2/14 valge ja kõrvale lõheroosa 2/28- täitsa paras) ja kooks lihtsalt, kuigi pitsiliselt. Võtsin paberi ette, ühe lihtsa Šetlandi pitsi motiivi ka ja joonistasin kiirelt mustri, kuhu pikkisin ikka natuke nuppe lisaks, kuidas siis muidu.
    Too Shetlandi pitsi motiiv on üksikuna kõige lihtsamini tabatav tekikese keskosas, kus neli motiivi jalgupidi keskkohas koos. Vahele siis kergeid sakilisi laineid või midatahes siit välja lugeda saab, peaasi, et voolaks ja ei oleks tiheda kompositsiooniga nagu muidu mu mustrid kipuvad olema.
    Kuna beebi oli keset ootamise aega andnud mõista, et tema tuleb siis kui tahab, oli natuke kiirustamist ka. Äärepitsini jõudes olin juba vana rahu ise. Et venitusse jõuab teki panna küll, isegi kui suur kiire peaks peale tulema. Selle teki venitasin raamil, mis oli väga mugav. Enne olin just kootud kleiti vaibale nõeltega pingutanud ja no ausalt, sajakilosena suure keskkohaga oli see pöörane spordipäev. Jah, takkajärgi mõeldes pole nagu hullu midagi, hea endale öelda, et olin viimast korda elus nii paks. Vähemasti loodetavasti...
    Kui nüüd kellelgi on tunne, et selline lihtne pitsiline beebitekike on väga isuäratav, siis ma arvan, et miks mitte seda taas kududa. Õrna värvivarjundit saab erinevat tooni peenete pitsilõngadega tekitada ja kui väga kiiret pole, siis on mu postkast soovidele lahti. Kuna Mette on hetkel ikkagi nr 1 mu elus, siis võib juhtuda, et valmimisel tuleb ooteajaga arvestada.
    Tekike on 80X80cm (kuid saab ka suuremat kududa) ja materjal pehme villane, kus 10% kašmiiri sees.

    0 0

    On olnud paremaid aegu, kas teate! Tervisemured ja kuhjunud tellimused on teinud minust viimasel ajal vaikiva netikülastaja. Blogi on väga-väga vaikne, kirjad ootavad pikalt vastamist... Kui, siis vaid FBsse jõuan ja aja, mis lapse kõrvalt jääb, sisustan kudumisega. Kuna ma ei ole ikka saanud end heasse vormi, siis lõpetan ka kursuste pakkumise hetkel ning järgmisel pühapäeval toimuv jääb mõneks ajaks ehk viimaseks. Päris haletsemist just ei vääri, aga loodan, et päike, mis iga päevaga kõrgemalt käib, annab jõudu ja beebi, kes on ikka tõeliselt hea laps, toob sära taas silma.

    Vaatan, et viimasel ajal  on käsil suured ja eriti suured tööd. Tõenäoliselt kõige suurema salli oma elus lõpetasin eile hilisõhtul (korra varem olen kudunud ka pea samas suuruses, kuid see on tõesti rekord). Kuna see sall oli tõesti nii meeletult suur, siis sättisin pildistamise meelega mööbli taustale- riiuli otsa, mis vasemal, ulatun ma väljasirutatud käega napilt küünitama. Olgu see pilt siis nö kroonika mõttes, kus näha, et saaja soov on mulle käsuks :-) Palju  puhast ilu läks täna uue omaniku poole teele. Väikese huumoriga mõeldes- ma ei kujuta ette, milliste mõõtudega selle kandja küll olla võib...

    Mustriks kohandatud Vene Täht, mis kudujate hulgas on väga popiks osutunud. Usun, et aja möödudes saab näha ka lõpetatud salle, seni võib edu vaid mustrisoovide pealt lugeda.

    Tervitusi kõigile, kes ikka siia lugema satuvad ning usun, et tuleb ka neid päevi, kus taas uudiseid ja kudumisrõõmu lahkelt jagan.

    0 0
  • 03/22/14--01:00: Valge meriino
  • Kohal ta on ja jagan meeleldi:
    *lumivalge
    *100% meriino
    *mõõdus 2/44 ehk 2200m/100gr
    *hind 5,50 eurot 100 grammi + postikulu
    *soovid on teretulnud postkasti liina.rees@gmail.com

    Suured numbrid mõõtude real ehk lõnga peenus ei ole tegelikult nii hirmutavad. Laias laastus võib öelda, et tegu on Haapsalu salli lõngast poole peenema lõngaga. Kudusin tööproovi ja kui oled harjunud kuduma nö tavalist Haapsalu salli lõnga, siis harjub kiirelt ka sellega. Vardanumbrit soovitan pisut väiksema valida. Kui ma muidu koon 2,75mm vardaga, siis siin on proov tehtud 2,25mm-ga (olen pehmelt kuduja). Minu tehtud proovilt on võrdlusena hästi näha, et meriino läheb kududes vähem karvendama ja no muidugi valge on täiesti lumivalge. Nupud peab aga küll enam kui seitsmekordsed tegema, et mahukad oleksid.
    Olen ikka rääkinud, et meriino pitsilõng võib olla väga vetruv ja tujukas. Tõsi, kes pitsi kudunud ja kandnud, arvatavasti ei vaidle vastu ja pesus venib meriinost pits ikka omajagu. See siin on tööstusele mõeldud meriinolõng, mis nii vetruv ei ole. Otsimisele läks jällekord omajagu aega ja ma olen väga rahul, et selle peenema lõnga leidsin. Kohevus tekib temasse pärast läbipesemist, kududes on ta suhteliselt taltsas. Esimesel võimalusel püüan ma ka terve salli sellest teha ning vaadata siis, palju on erinevust käsikudujatele mõeldud meriinoga kandmise seisukohast. Peenike, sile ja väga ühtlase korrutusega on lõng aga küll.
    Kui arvad, et lumivalge ja peenike oleks täpselt sulle hää, kirjuta mu postkasti. Praegu on seda lõnga saadaval umbes viie kilo jagu ja uue tellimuseni läheb aega sest... on veel mitmeid uusi sorte tulemas. Ikka valget ja lumivalget, valik pigem sinna viimase poole. Uued lõngad, mida varsti tutvustan, on pigem lukslõngade klassist ja nö tavamõõdus e Haapsalu salli mõõdus (tuleb ka kaks poole jämedamat sorti), see meriino jääb mõneks ajaks kõige peenemaks, mida pakun.

    Kui meriinot tahad päriselus näha ja katsuda, oled teretulnud 29ndal Haapsalu Pitsikeskusse, kus keskpäevast hääd ja paremat lõnga tutvustatakse (Anniki Pärnust Lõngaklubiga). Püüan ka muud head kaasa võtta, aga olgu see siis üllatuseks kohaletulijatele. Pakutavat pitsilõnga jätan ka Pitsikeskusse müügile.

    Nagu ikka- vardad sõlme!

    0 0
  • 04/20/14--04:04: Shetlandi mustritega sall
  • Seda salli kudusin ma suure põnevusega. Kui päris ausalt, siis tegemist on proovilapiga, mis kasvas ja kasvas ja mingil hetkel hakkas tunduma nii armas, et sai salliks vormitud.
    Ma olen Shetlandi pitsimustreid ikka suure aukartusega vaadanud ja nii mõnelgi korral alustanud, kuid pooleli jätnud. See on pits, mida ei koo muuseas, teleka kõrvale. Tuleb end kohati vägagi kokku võtta, eriti kui oled algaja. Kudumises ma algaja pole, küll aga Shetlandi mustrite kasutamisel.
    Shetland_lace_shawl_byrees
    Mis siis on nii erinevat võrreldes Haapsalu sallidega? Kogu töö kootakse ripsis. See tähendab, et kõik read on parempidised. Tuleb tunnistada, et nõnda kudumine hakkas mulle väga hästi käppa ja nii raske on nüüd pahempidi ridu jälle jooksma saada.
    Teiseks- kõik mustrid, ütleme siis, et mitte kõik, aga paljud, on kootud igal real. Jah, ka tagasireal ja teinekord võib õhksilmuste järgmisel real kokkukudumine olla päris tülikas. Aga inimene harjub kõigega, seda enam siis kuduja, kes on väga-väga põnevil. Keskosa lihtsasse mustrisse jõudsin lausa armuda,

    Shetland_lace_shawl_byrees_3
    Shetlandi sallide kompositsioon on midagi hoopis muud kui Haapsalu sallidel. Ka tehnilised lahendused on täiesti teised ja õmblemist pigem välditakse. Kuna ma ei ole veel pisiasjadeni süvenenud, siis ütlen vaid, et selle salli äärepits on kootud põigiti ja kudumise käigus kohe salli külge. Nurkades lahendasin äärepitsile suuruse lisamise küsimuse omaloominguliselt- kudusin lihtsalt nurga kummalgi küljel oleva kuue silmuse kohta 12 rida äärepitsis, st sai tehtud väike krousimine, et äärepits ikka kurvi välja võtaks. Nalja sai muidugi veel, sest külgedel oleks ju võinud äärepitsi kohe keskosaga koos kududa, aga nagu mainisin, idee teha proovilapist sall saabus alles töö edenedes. Ja pikad sirged kududa äärepits silmapidi keskosa külge ei olnud mugavad.
    Shetland_lace_shawl_byrees_4
    Et mis proovilapp see siis on? On proov kleidile, mida hakkan ühele pruudile kuduma. Olen alati rääkinud, et proovitööd on vajalikud ja neid kududes ei ole end vaja tagasi hoida (mina, varasem proovilapivastane...). Olgu selle suurusega kuidas on, aga kleidi mustrite paigutuse ja mõõtude jaoks pean ma uue proovilapi tegema, sest vardanumber näikse olevat pisut liiga suur. Sedapuhku piirdun küll väiksema proovilapiga, muidu kleidini ei jõuagi :-P
    Mustrid Sharon Milleri raamatust Heirloom Knitting


    0 0
  • 05/16/14--15:31: Raamatulaat
  • Igal kevadel korrastan ma oma varusid ja ikka jääb midagi üle. Sedapuhku siis raamatuid, sest viimasel aastal olen ma väga usin raamatuostja olnud. Uutele on ikka ruumi vaja ja nii ma pidin lausa uue riiuli endale muretsema. Aga näe, ikka võiks rohkem ruumi olla! Loodan, et leiad endale siit midagi, mida sul rohkem  vaja läheb, kui minul. Kõik raamatud on heas korras, pisut lehitsetud vaid. Jah, kahjuks inglisekeelsed, sest igat head ei saa loota, et tõlgitakse.
    Kui mõnd soovid, anna märku liina.rees@gmail.com ja ka küsimused on teretulnud.

    Selling your crafts online (with Etsy, eBay and Pinterst)

    Hinnasoov: 7.50 (+saatekulu) BRONEERITUD
    Täpselt nii nagu pealkiri ütleb, on tegemist väikese, kuid tõhusa käsiraamatuga, mis aitab sul oma käsitööd üle neti müüa. Õigemini raamat ei aita, vaid need teadmised, mida siit leida võid. Raamat on väga konkreetselt üles ehitatud peatükkide kaupa ja vaid paar näidet: pildistamisele selle igat aspekti silmas pidades on pühendatud nt paarkümmend lehekülge ja pealkirjas nimetatud turuplatsid on väga põhjalikult lahti seletatud. Ükshaaval ja üksipulgi. Siin leidub ka näiteks võrdlustabel 22 müügikohaga, kus lisaks aadressidele kõik tasud jms kirjelduses. Nõuanded ja nipid eraldi veel rõhutatuna. Väljaandmisaasta 2013, nii et vananenud väga veel pole :-)


    Fashion History of the 20th Century

    Hinnasoov: 10.- (+saatekulu) BRONEERITUD
    Siin raamatus juttu nüüd küll väga palju pole, kuid see, mida leiab, on lühike ja lööv. Lisaks eessõnale, mis tutvustab moekunsti ajalugu, on moemajade ja disainerite kohta info ning mudelite juures selgitavaid tekste. Need viimased on justkui reis läbi sajandi. Väga ülevaatlik ja ilus raamat. Algab romantiliste käsitikanditega ja haldjalikelt kaunite  kleitidega ning lõpeb puidust korseti ja nailonkoti ning ajalehtede ühendusega, mis peaks ka nagu kleit olema. Moekunst ühesõnaga. 350 lehekülge st paks ja usun, et hea hinnaga, kui  võrrelda moekunstialaseid väljaandeid.


    The Artful Bird
    Hinnasoov: 13.- (+saatekulu)
    Väga lahe meisterdamiseraamat, kus lisaks headele ideedele ka tip-top lõiked 16 eri liiki linnu tegemiseks (nii lihtsad kui ka keerukad). Raamatu algul on tehnikat ja nippe tutvustav osa, mis on päris hea. Kui sa näiteks ei kujuta ette, kuidas linnukesele teha traadist jalad, mis kannaks, aga ka looduslikud välja näeks, siis siit saad õpetust. Kui seda lehitsen, siis on tunne, et raamatu kasutamiseks ei peagi palju keelt mõistma, väga piltlikult on asju selgitatud ja kes on õmbleja, saab lõigetest sotti  ikka. Fantaasiat ergutav raamat igal juhul, sest nii mõnegi netis käsitöölinnukeste müüja edu tagant paistavad selle raamatu autori kõrvad :-)


    A Bag for all reasons
    Hinnasoov: 14.50 (+saatekulu) BRONEERITUD
    Kotiõmblejale häid ideid ja  lõikeid. Spiraalköites, tugevate kaantega ja väga värviline ning sümpaatse pildikeelega raamat. Kui ma selle endale soetasin, siis olin kindel, et ei saa kohe kuidagi ilma läbi, aga ajapuudus tegi omad korrektiivid ja ideed panin tagataskusse. Siit raamatust saab näiteks väga konkreetset nõu ja pildilist abi lukkude korrektseks õmblemiseks, voodri, kantide jms toimetamiseks. Lõikeid ja nö projekte on 12 eri-ilmelisele kotile alates klõpskinnisega ridikülist-rahakotist kuni jalgratta pakikale mõeldud kahepaunalise koti tegemiseks. Vahepeale jäävad õlakotid, lõunakotid, klassikaline volditud rahakott ja ka seljakott. Kes keelt mõistab, siis saab kasvõi samm sammult juhendeid järgides kindlasti mõne kena koti võrra rikkamaks.


    Shetland Lace
    Hinnasoov: 11.- (+saatekulu) BRONEERITUD
    Raamat traditsiooniliste Shetlandi pitsimustritega. Minu viga oli osta raamat, oodates sealt  heietusi Shetlandi pitsi ajaloo kohta, kuid uurimata enne, kas neid ikka jagatakse. Ei jagata. On traditsioonilisi mustreid ja eri mustritel põhinevaid projekte nagu rätid-sallid, seelik ja beebikostüüm. Kuigi sallid ja rätid on lahedad, on põhimustrid mul kahe teise raamatu näol olemas. Ja mis veel, ma fännan skeeme, mida selles raamatus aga pole. See on ka ainuke miinus, mida nimetada oskan, muidu kena mustriraamat igati.

older | 1 | (Page 2) | 3 | 4 | .... | 8 | newer